Elamispinna kriis sunnib Rootsit otsima uusi lahendusi

Karlström näeb pagulaskriisis võimalust uuesti laua peale tõsta erasektori ja avaliku sektori koostöö teema, millesse praegune valitsus üsna aralt suhtub. See aitaks kiiremini välja ehitada infrastruktuuri – sealhulgas tarnspordiühendused –, mis võimaldaks näiteks pealinna Stockholmi äärelinna ehitada uued elamurajoonid. Erasektor aitaks projekte kaasrahastada, pakub Karlström.

„Me saame aru, et nende infrastruktuuriprojektide traditsiooniliseks rahastamiseks ei ole raha – miks siis mitte kasutada era- ja avaliku sektori ühisprojekte,“ ütles ta.

Kriitikute sõnul – kelle seas on ka Rootsi riigivõlaameti juht – muudaks selline kaasrahastus projektid kallimaks, kuna ettevõtted saavad tavaliselt laenu kallimalt kui valitsus.

Karlström on veendunud, et varem või hiljem tuleb Rootsi valitsusel siiski seda teed minna. „Küsimus on poliitikutel laual,“ ütles Karlström. „Nad on väga kahtlevad. Kuid ma usun, et neil tuleb reaalsusele otsa vaadata – neil ei jää muud üle.“

Rootsis oli terav elamispindade defitsiit juba enne suure pagulastevoolu vallandumist.

Migratsiooniameti prognoosi järgi võib riiki saabunud pagulaste arv tuleva aasta lõpuks kasvada 350 000-le.